Surmatoetaja peamised ülesanded
Emotsionaalne ja psühholoogiline tugi
- Kuulab surevat inimest ja tema lähedasi ilma hinnanguteta.
- Aitab toime tulla hirmude, leina, viha ja segadusega, mida surmaprotsess tihti kaasa toob.
- Toetab rahu leidmist ja võimaldab inimesel rääkida sellest, mis on veel südamel.
- Toetab surijat ja tema lähedasi jõudamks andestuse- ja tänulikkuseni.
Vaimne tugi
- Austab inimese maailmavaadet ja uskumusi, olenemata usulisest taustast.
- Aitab luua rituaale või tähistusi, mis annavad elule ja lahkumisele tähenduse nagu näiteks tänurituaal, vaikusehetked, mälestustseremoonia vms.
Praktiline tugi ja planeerimine
- Saab aidata koostada hooldusjuhiseid ja toetada suhtlust meditsiinipersonaliga.
- Aitab välja selgitada sureva inimese elulõpu soovid ja juhised tegevusteks peale tema surma.
- Aitab lähedastel organiseerida matuseid või mälestusüritust.
Pere ja lähedaste toetamine
- Annab tuge lähedastele nii enne surma kui ka pärast seda.
- Aitab normaliseerida surma kui elu osa, toetades avatud ja ausat suhtlust.
- Olla tasakaalustajaks ja sõnumiedastajaks pereliikmete vahel, kuna igaühe jaoks on leinal omad raskuspunktid.
Keskkonna hoidmine
- Saab aidata luua turvalise, rahuliku ja toetava õhkkonna, mis aitab inimesel väärikalt ja rahulikult lahkuda.
- Saab üle vaadata surijat ümbritseva ruumi ja anda soovitusi selle surijat toetavamaks muutmiseks.
- Kasutab erinevaid meetodeid füüsilise ja mentaalse tasakaalu leidmiseks nagu meditatsioonid, sobiv muusika ja vajadusel füüsilised harjutused.

Mõnikord me ei teagi, mida me kardame. Ilmselt seda kardamegi, et me ei tea.

Siis tasub kuulata sisehäält. Seda saab teha, kui muu müra välja lülitada, ka oma mõttemüra, ning olla kohal hetkes, mis kestab.